Klaaspakettide soojusläbivuse tegur ehk U-arv on soojusisolatsioonide võrdlustes kasutatav mõõtühik. Mis näitab numbriliselt soojusläbivuse suurust seestpoolt väljapoole.
Ühesuguste omadustega klaasi- ja konstruktsiooni U-arvud erinevad välistemperatuuri ning katusekalde muutudes. Seepärast peab võrdlused teostama samades tingimustes. EN 673-standardis U-arv määratletakse tingimustes, kus klaasidevahelise ruumi temperatuur on +10 kraadi ja klaasipindade temperatuuride erinevus on 15 kraadi. Kui temperatuuride erinevus kasvab, muutub ka U-arv. Temperatuuride erinevuse kasvades, kahekordse selektiivklaasiga klaaspaketi puhul, U-arvu suhe kahaneb, võrreldes kolmekordse klaaspaketi U-arvga.
Mida väiksem on U-arv, seda väiksemad on küttekulud. Akna klaasiosa U-arvude vähendamine ei tähenda ainult väiksemaid küttekulusid, vaid loob ka mugavama sisekliima.
Kui hoone siseõhk puutub kokku jahedate klaasipindadega, siis õhk jaheneb ja tema tihedus kasvab. Jahedad õhumassid on raskemad kui soojad õhumassid ja nad vajuvad allapoole. Õhumasside liikumised, mis on kiiremad kui 0,15m/s, tekitavad ebameeldiva tuuletõmbe tunde. Seega madala U-arvuga on võimalik vähendada õhumasside liikumist ja aknaklaaside läheduses viibimine on mugavam.
Et 22°C-se toasoojuse juures ei tunneks õhumasside liikumist akna läheduses, peaks akna sisemise klaasi temperatuur olema 14 kraadi.
Sisemise klaasi 14 kraadine pinna soojus saavutatakse ühekordse klaasiga juhul kui:
välistemperatuur on +10 kraadi
tavalise kahekordse klaasiga välistemperatuuril +2°C
kolmekordse klaasiga välistemperatuuri –5°C
kahekordse selektiivklaasiga välistemperatuuril –15°C
kolmekordse selektiivklaasiga välistemperatuuri juures –26°C.
Sisemise klaasi pinnatemperatuurid olenevad seega sisemisest- ja välimisest temperatuurist, mida mõjutab mingil määral ka tuule kiirus.
Ühe kraadine muutus toatemperatuuris tähendab elamu kogu aastase soojusenergia tarbimises 5%-list muutust.
