Juhendid


Kuna klaas on õrn ja purunemisaldis materjal, tuleb sellega tingimata ettevaatlikult ringi käia. Isegi lühiajaline päikesevalguse kätte jätmine lammutamise või paigaldamise ajal võib klaasile põhjustada termošhoki, seega tuleb temperatuuri tõusmisel klaasi kaitsta. Servad on klaasi kõige nõrgem koht. Suuremõõduliset klaaside tõstmisel,teisaldamisel ja ümber kantimisel tuleb kasutada iminappasid. Kantimise aluseks tuleb kasutada pehmet materjali nagu näiteks puit, kumm või muud vastav materjal. Klaasi ääred ei tohi puutuda kokku kõva materjaliga, nagu näiteks metall, kivi või muu vastav .
Klaasi tuleb alati säilitada püstasendis ning klaasi serv tuleb asetada horisontaalalusele, mis peab olema kuiv ja pehme (puit, plastik, kumm, jne.). Alus ei tohi vahetult maapinnal olla, et niiskus läbi ei pääseks ega klaasi kahjustaks. Klaasi tuleb kaitsta päikesevalguse, vihma, tsemenditolmu, keevitussädemete eest ning pikemaajalisel säilitamisel tuleb klaasi hoida kuivas ja ventileeritavas ruumis, et ei tekiks klaasi tuhmistumist- ega “klaasihallitustohtu”. Lühiajalisel ladustamisel tuleb klaasi säilitada eelmainitud viisil ning hoolitseda piisava ventilatsiooni eest. Transpordialustel asuvat klaasi tuleb kaitsta päikesevalguse eest, mis võib tekitada termošhoki, eriti tulekindlat ja lamineeritud klaasi tuleb ladustada sisetingimustes ja kaitsta niiskuse ning külma eest.
  1. Kõverpeegelpilt tavaklaasi puhul: lihtne, pindamata float-klaas ei tohi põhjustada kõverpeegeldumist vaatamisel 45° nurga alt ja 4,5 m kauguselt.Peegelduse moondumatus peab karastatud- ja lamineeritud klaasi puhul vastama kinnitatud EN-standarditele. Klaaspakettide puhul võib peegelpilt olla erinev, sest klaas paindub õhurõhu ja temperatuuri toimel. See on täiesti tavaline ja näitab klaaspaketi õhukindlust. Sellise ilmingu ära hoidmiseks peaks kasutama välimise klaasina paksemat klaasi.
  2. Pinnaveana ei ole lubatud nn.selged nähtavad kriimustused. Kriimustused ja kahjustused klaasil mida on raske märgata kontrollimisel 2m kauguselt tavalises päevavalguses ja vaadates klaasi 90 kraadise nurga all on lubatud
  3. Klaasi matistumine: aluselised vesilahused võivad purustada klaasipliidioksiid-võrgu, kui aluseline lahus mõjutab klaasi pinda pikka aega. Sel juhul moodustub happesilikaat, mille tulemusel klaas kaotab oma läike ja selle läbipaistvus väheneb. Klaasi ehitus on lagunenud ja klaas näeb välja nagu hallika kihiga pinnatud,selline matistumine pole lubatud. Pinnatud klaasi puhul võib esineda “matistumist” teatud valgustustingimustes, mis on iseloomulik tootele ja sel juhul lubatud.
  4. Interferentsi-efekt: float-klaas on läbipaistev, ühtlase pinnaga, värvitu või värviline klaas, millel on samasuunalised ühtlased pinnad. Klaaspakettide puhul võib eelmainitu ilmneda optilise interferentsina, mis meenutab vikerkaart, nn. Brewsteri triipudena / Newtoni rõngastena / Jamini peegeldustena. Sellist optilist efekti ei peeta kvaliteediveaks.
  5. Anisotroopia-efekt: kuum-karastutud klaasi puhul esineb klaasi pind- ja siseosadel erinev pinge, mistõttu klaasil tekib polariseeritud valgus nn. kahekordse valgus-murdumisega alasid. See võib esineda teatud loomulikes valgustustingimustes nõrgalt nähtavate laikudena, “leopardi imitatsioonina”. Sellist optilist efekti ei peeta kvaliteediveaks.
  6. Eriti hea U-näitajaga (soojusisolatsioonivõime) klaaspakettidel võib teatud tingimustes tekkida paketi välispinnale kondensatsiooni tõttu niiskus. Seda füüsikalist nähtust ei peeta kvaliteediveaks.
  7. Klaasipinnad peavad olema puhtad, kui neid statsionaarselt üksteise külge kinnitatakse. Pindadel võib esineda üksikuid ebaolulisi võõrosakesi, aga mitte suuremaid laike ega mustusetriipe või kihistunud mustust. Mustusetäpid ja triibud on lubatud, kui neid kontrollimisel 2m kauguselt tavalises päevavalguses ja vaadates 90kraadise nurga all pole nähtavad.
  8. Käesolevad juhised puudutavad ehitusklaasi, töödeldud klaastooteid, nagu näiteks karastatud ja lamineeritud klaas ning klaaspakettelemendid. Toodete kvaliteet vastab tarnimise ajal kehtivate standardite, RT-kaartide ja RYL nõuetele. Klaaspakettide osas kehtivad EN 1279-standardi ja sellega seotud erijuhise EO 332 nõuded. Sõltumatu kolmas isik määrab vaidluste puhul eriklaasi (mh. pinnatud klaas ja tuletõkkeklaas) kvaliteedi juhul, kui standard puudub. Klaasi kvaliteeti kontrollitakse, kui selgesõnaliselt pole teisiti mainitud, kahe (2) meetri kauguselt (risti klaasi suhtes) tavalises päevavalguses. Tavaliseks päevavalguseks loetakse päikeselist päeva, aga päike ei tohi otse klaasi peale paista ega suurendada võimalikke defekte.
Klaasi tootja / klaasi töötleja ei vastuta klaasidefektide (tavaklaas, klaaspakett, lamineeritud klaas, karastatud klaas, jne.) eest, millised tekivad pärast klaasi paigaldamist. Näiteid klaasidefektidest, mida klaasi tootja / klaasi töötleja ei saa mõjutada:
  • Ettevaatamatu käitlemine ja ladustamine aknatehases
  • Ettevaatamatu akna transportimine ehitusplatsile
  • Ettevaatamatu või sobimatu käitlus ehitusplatsil
  • Akna deformeerumine paigaldamisel ja ehitise nihked
  • Punktkoormus klaasi ääres
  • Löök või ettevaatamatu akna avamine vastu avamispiiret või lastelukku
  • Defektid, mis tekivad salusiide paigaldamisel
  • Naeltega põhjustatud raamidefektid
  • Klaasi ebatavaline ülekuumenemine, mis on põhjustatud salusiide või sobimatu klaasikonstruktsiooni kasutamisest ühendatud akendel
  • Teravad varjud, mis põhjustavad klaasil suuri temperatuurimuutusi
  • Liiga tihedad raamid aknakonstruktsioonil
  • Lennukite helitugevuspiirangute rikkumine
  • Raskeveokite, lõhkamistööde, jne. põhjustatud vibratsioon
  • Kilede, Al-Fooliumi, teibi, liimitud kleebiste või sarnaste täies ulatuses või osaline kinnitamine klaaspaketile
  • Transportimine või ladustamine horisontaalasendis. Klaasi tuleb alati transportida, ladustada ja teiseldada püstiasendis
Kui on võimalik tuvastada, et kahjustus on saanud alguse tootmisveast, vastutab klaasi tootja või klaasi töötleja.
Klaaspakettide soojusläbivuse tegur ehk U-arv on soojusisolatsioonide võrdlustes kasutatav mõõtühik. Mis näitab numbriliselt soojusläbivuse suurust seestpoolt väljapoole. Ühesuguste omadustega klaasi- ja konstruktsiooni U-arvud erinevad välistemperatuuri ning katusekalde muutudes. Seepärast peab võrdlused teostama samades tingimustes. EN 673-standardis U-arv määratletakse tingimustes, kus klaasidevahelise ruumi temperatuur on +10 kraadi ja klaasipindade temperatuuride erinevus on 15 kraadi. Kui temperatuuride erinevus kasvab, muutub ka U-arv. Temperatuuride erinevuse kasvades, kahekordse selektiivklaasiga klaaspaketi puhul, U-arvu suhe kahaneb, võrreldes kolmekordse klaaspaketi U-arvga. Mida väiksem on U-arv, seda väiksemad on küttekulud. Akna klaasiosa U-arvude vähendamine ei tähenda ainult väiksemaid küttekulusid, vaid loob ka mugavama sisekliima. Kui hoone siseõhk puutub kokku jahedate klaasipindadega, siis õhk jaheneb ja tema tihedus kasvab. Jahedad õhumassid on raskemad kui soojad õhumassid ja nad vajuvad allapoole. Õhumasside liikumised, mis on kiiremad kui 0,15m/s, tekitavad ebameeldiva tuuletõmbe tunde. Seega madala U-arvuga on võimalik vähendada õhumasside liikumist ja aknaklaaside läheduses viibimine on mugavam. Et 22°C-se toasoojuse juures ei tunneks õhumasside liikumist akna läheduses, peaks akna sisemise klaasi temperatuur olema 14 kraadi. Sisemise klaasi 14 kraadine pinna soojus saavutatakse ühekordse klaasiga juhul kui:
  • välistemperatuur on +10 kraadi
  • tavalise kahekordse klaasiga välistemperatuuril +2°C
  • kolmekordse klaasiga välistemperatuuri –5°C
  • kahekordse selektiivklaasiga välistemperatuuril –15°C
  • kolmekordse selektiivklaasiga välistemperatuuri juures –26°C.
Sisemise klaasi pinnatemperatuurid olenevad seega sisemisest- ja välimisest temperatuurist, mida mõjutab mingil määral ka tuule kiirus. Ühe kraadine muutus toatemperatuuris tähendab elamu kogu aastase soojusenergia tarbimises 5%-list muutust.
Klaaspaketi klaaside vahele tekib kondensatsioonvesi. Kui klaaspaketi klaaside vahele tekib kondensatsinnovesi, siis on tegemist mitte-hermeetilise klaaspaketiga. Ka siis, kui selline nähe tekib vaid külma ilmaga, on ikkagi tegemist mitte-hermeetilise klaaspaketiga. Aknaklaaside siseruumipoolne klaasipind kondenseerub. Eluruumide kasutamisel tekib vähem või rohkem niiskust. Näiteks: saunas, pesuruumides, riiete pesemisel, toidu valmistamisel köögis, ka gaasipliidist ja kööginõude pesemisel, koristades, toalilledest, küünaldest, elanikest jne. Seega, mida soojem on ruum, seda rõskem on ruumides. Kondensatsioonvesi tekib kõige rohkem nendele pindadele, mis on külmemad ja siledamad. Tavaliselt on ruumide külmemad pinnad just akna konstruktsioonid. Mida väiksem on klaaside konstruktsiooni U-arv, seda madalam on ka sisemise klaasi pinna soojus. Seepärast tekibki kondensatsioonvesi esimeste pisaratena siseklaasi pinnale. Kuna kondenseerumis-nähtus järgib füüsika reegleid, siis ei ole võimalik niiskust täielikult ära hoida teatud elukeskkonnas. Aknaklaaside hea U-arvu ja teiste heade konstruktsiooni lahendustega, on võimalik minimaliseerida kondenseerumist ja sellest tulenevaid kahjustusi akna alumistele osadele. Hea soojusisolatsiooniga plastikaknad vali kindlasti Klaasmerkist.